12. mail toimus TULI webinar teemal „Kuidas turundada venekeelsele sihtrühmale Eestis“, kus jagasid oma kogemusi ja nõuandeid Konstantin Burõi ja Sergei Semjonov reklaamiagentuurist Kriit. Siinkohal kokkuvõte räägitust.
Praegu elab Eestis 1 328 976 inimest, kellest 25,3% ehk 322 720 inimest on venelased. Neile lisanduvad need, kes on oma rahvuseks märkinud “muu”, kuid räägivad kodus vene keelt. Tallinnas on vene auditooriumi protsent veelgi suurem, 37-39% + ca 6-8% neid, kes kodus suhtlevad vene keeles.
Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed soovivad ja ootavad, et turundajad suhtleks nendega neile arusaadavas keeles. Eesti venelane soovib teavet saada emakeeles, isegi kui ta valdab vabalt eesti keelt.
Arvestades seda, et Eesti turg ei ole suur, siis on venekeelsele sihtrühmale nende emakeeles turunduse tegemata jätmine suure potentsiaali kasutamata jätmine. Lisaks püsielanikkonnale käib Tallinnas ka palju venekeelseid turiste. Muidugi praegu on seoses koroonaviirusega turistide arv on vähenenud, aga muidu külastab Eestis Venemaalt aastas ca 300 000 inimest.
Meediakanalid ja tähtpäevad
Lisaks sellele, et venelaste meediatarbimine ja sotsiaalmeedia kanalid erinevad eestlaste omadest päris palju, tähistatakse ka pühasid erinevalt. Eestis elav venelane tähistab jõule kaks korda – esimest korda samal ajal eestlastega ja teist korda 7. jaanuaril koos vene õiguseusulistega, aga venelased ei tee jõuludeks kingitusi, nad teevad neid hoopis uueks aastaks. Valentinipäev ei ole venelase jaoks mitte sõbrapäev, vaid armastuse päev.
Teieta, mitte ära sinata
Kui vene inimene ei tunne oma vestluskaaslast, siis ta alati teietab, mitte ei sinata. Kindlasti teietab ta endast vanemat vestluskaaslast. Seega – reklaamis alati teieta, sinatamine mõjub heal juhul familiaarselt, halvemal juhul lausa solvavalt.
Ära eksi reklaamides vene keele grammatikareeglite vastu
Esinejad tõid järjest välja reklaame, kus on vene keele reeglite vastu eksitud. Praegu tundub naljakas vaadata, aga kui venelane näeb grammatiliste vigadega reklaami, siis ta mõtleb: „Kui kehv selle firma teenus veel olla võib…?”. Seega on kehva venekeelse copy‘ga reklaam mitte ainult mahavisatud raha, vaid ka mainekahju.
Eestis elavad venelased kasutavad mitmeid eesti keelest pärit sõnu
On sõnu, mida siin elav venelane eesti keelest vene keelde ei tõlgigi, näiteks: maksuamet, kodujuust. Vabalt võib kasutada Eestis elavale venekeelsele elanikkonnale suunatud reklaamides järgnevaid sõnu:
- Кодуюст (mitte „Зерненый творог“, nagu oli ühes Farmi reklaamis!)
- Кескус
- Максуамет
- Кесклинн
- АРК
- Сяястукарта
- Каубик
- Бусик
- Хайгекасса
- Тёётукасса
Eestis elavate venelaste keelekasutus erineb Venemaa venelaste omast, näiteks:
- Контора (Venemaal öeldakse офис).
- Квалитетный (Venemaal öeldakse качественный)
Venelane armastab vene superstaare ja mõjuisikuid, ka Eestis elav venelane
Venemaa kuulsaim räppar on praegu Timati, kellel on Instagramis 15 miljonit jälgijat, sh jälgib teda 44 000 eestivenelast. R.O.C.S. hambapasta müük kasvas tänu Timatile, kes seda toodet soovitas, Eestis 5 korda! Muuseas, Timati omanduses on ka rõivabränd Black Star, mille üks kauplustest asub Ülemiste Keskuses ja mis kuulub, arvestades selle pindala, keskuse TOP10 edukaimate kaupluste hulka.
Eesti folkloor ja multikakangelased ei pruugi vene inimest kõnetada
Kalevipoeg võib kõnetada, aga Богатырь on venelasele tuttavam. Lotte võib kõnetada, aga Sipsik ja Potsataja on paremad.
Venelaste integreerimisel Eesti ühiskonda on Konstantini ja Sergei hinnangul Integratsiooni Sihtasutusest rohkem tööd teinud ära Sipsik ja räppar Nublu.
Pikem konverents teemal “Kuidas turundada venekeelsele sihtrühmale Eestis?” toimub 1. oktoobril kell 9.00–16.45. TULI liikmetele kehtib soodushind 99 € + km: veneturundus.ee
Silja Oja, TULI